Euroopa Liidu uus rahapesuvastane asutus AMLA (Anti-Money Laundering Authority) alustas ametlikult tööd 2025. aasta juulis, kuid paljud väiksemad turuosalised pole seda veel tähele pannud. Kuigi otsene järelevalve kõrgriski ettevõtete üle algab alles 2028. aastal, on AMLA juba praegu aktiivselt kujundamas ühtset rahapesuvastast raamistikku kogu Euroopa Liidus. See tähendab, et 2026. aasta on ettevalmistuste aasta, kus tulevad välja täpsustavad juhised ja reeglid (nn level 2 meetmed), mis mõjutavad kõiki ettevõtteid, eriti neid, kes tegelevad finantside, nõustamise või piiriülese äritegevusega. Selles blogipostituses selgitame, kuidas AMLA juba praegu mõjutab äri, millised on oodatavad muutused järgmisel kahel aastal ning mida peaksid ettevõtjad igapäevases tegevuses ja piiriüleses äris jälgima.
Mis on AMLA ja miks see juba tegutseb?
AMLA on ELi uus keskne asutus, mis koordineerib riiklike järelevalveorganite tööd, et tagada rahapesuvastaste (AML) ja terrorismi rahastamise vastaste (CFT) reeglite ühtne rakendamine kõigis liikmesriikides. Erinevalt varasemast, kus iga riik tõlgendas reegleid omamoodi, loob AMLA nn “ühtse reegliraamatu” (single rulebook), mis muudab nõuded läbipaistvamaks ja rangemaks. Asutus asub Frankfurtis ning on alates 2025. aasta lõpust üle võtnud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) AML-ülesanded.
Kuigi täielik operatiivsus saavutatakse alles 2027.–2028. aastaks, on AMLA 2026. aastal juba aktiivne: see väljastab juhiseid pidevaks kliendimonitooringuks, tehingute jälgimiseks ja riskihindamiseks. Näiteks juuliks 2026 peab AMLA esitama suunised klientide andmete ajakohastamiseks, mis piirab kõrgriski klientide puhul ülevaatust aastaga ja teiste puhul viie aastaga. Väiksemad ettevõtted, kes pole veel pankade või regulaatorite hoiatustega kokku puutunud, võivad seda pidada kaugeks tulevikuks, kuid pangad ja finantsasutused töötvad ammu juba uute reeglite alusel: See aga mõjutab ka nende kliente.
Kuidas AMLA mõjutab ettevõtteid järgmisel kahel aastal?
Järgmised kaks aastat (2026–2027) on üleminekuperiood, kus ELi rahapesuvastane režiim muutub ühtsemaks ja rangemaks. Peamised mõjud ettevõtetele:
- Ühtsed nõuded ja suurem läbipaistvus: Alates 2027. aastast kehtivad kõikides ELi riikides samad AML-reeglid, mis tähendab vähem riigiti erinevaid tõlgendusi. 2026. aastal keskendub AMLA klientide hoolsuskontrolli (CDD – customer due diligence) ja enesehindamise juhistele, mis nõuavad ettevõtetelt paremat omanike (UBO – ultimate beneficial owner) tuvastamist ja andmete ajakohastamist. See mõjutab eriti väikeettevõtteid, kes peavad valmistuma pankade rangemaks kontrolliks konto avamisel või limiitide seadmisel.
- Sularahalimiit ja tehingute monitooring: ELi-ülene 10 000 euro sularahalimiit ettevõtetele jõustub alles 2027. aasta juulis, kuid mitmes riigis kehtivad juba rangemad riiklikud piirangud – näiteks Itaalias on limiit 5000 eurot (kuigi 2025. aasta lõpus esitati ettepanek see tõsta 10 000 euroni), Kreekas 500 eurot ja Hispaanias 1000 eurot. Pangad on valmis ELi reegliteks juba praegu, nõudes täiendavaid tõendeid ja rangemat kontrolli suuremate sularahatehingute üle, et tagada vastavus tulevastele nõuetele.2026.–2027. aastatel suureneb tehingute pidev jälgimine, kus ettevõtted peavad tagama, et nende andmed on alati ajakohased – eriti kui muutuvad omanikud või ärimudel.
- Mõju väikeettevõtetele: Paljud väiksemad turuosalised pole veel AMLA-d märganud, sest otsene järelevalve algab hiljem, kuid kaudne mõju tuleb pankade ja partnerite kaudu. Näiteks võib konto avamine või laenutaotlus venida, kui dokumendid pole korras.
- Ühtsete andembaaside kasutamine – AMLA saab kasutada elektroonilisi kanaleid, saades liikmesriikide üleselt kohese ligipääsu kõigile asjakohastele andmebaasidele. Need andmebaasid hõlmavad peamiselt ELi liikmesriikide keskseid registreid, mis on seotud rahapesuvastase võitlusega (AML/CFT). AMLA keskne eesmärk on tagada kiire juurdepääs andmetele, et tuvastada riske, jälgida tehinguid ja suurendada läbipaistvust. Siin on peamised andmebaasid, millele AMLA-l on ligipääs:
Tegelike kasusaajate registrid (UBO – Ultimate Beneficial Owners): Need sisaldavad teavet ettevõtete ja fondide tegelike omanike kohta, sealhulgas nende identiteet, osalused ja seosed. AMLA kasutab neid, et tuvastada varjatud omandistruktuure ja vältida rahapesu läbi keeruliste ettevõtete võrgustike.
Äriregistrite andmed (Corporate Data): Hõlmab ettevõtete registreid, kus on salvestatud äriühingute asutamise, juhtide, aadresside ja finantsandmete info. AMLA saab neid kasutada ettevõtete tausta kontrollimiseks ja riskide hindamiseks, eriti piiriüleses kontekstis.
Kinnisvararegistrid (Real Estate Registers): Liikmesriikide vararegistrites on andmed kinnisvara omandiõiguste, tehingute ja väärtuste kohta. AMLA ligipääs aitab avastada rahapesu kinnisvarasse investeerimise kaudu, näiteks kui vara ostetakse kahtlaste vahenditega.
Pangakontode registrid (Banking Registers): Keskne juurdepääs pankade ja finantsasutuste andmetele, sealhulgas IBAN-kontod, väärtpaberikontod, hoiukastid ja virtuaalsed IBAN-id. See hõlmab ka tehingute aruandeid ja kahtlaste tegevuste raporteid (SAR-id), et jälgida raha liikumist reaalajas.
Muud asjakohased andmebaasid: AMLA haldab ka oma keskset AML/CFT andmebaasi (nt EuReCA-laadne süsteem), kuhu kogutakse nõrkuste, järelevalveandmete ja riskihinnangute infot. Lisaks on ligipääs sanktsioonide nimekirjadele, PEP-ide (poliitiliselt avatud isikute) andmetele ning tehingute ja kahtlaste tegevuste raportitele kõigist liikmesriikidest. See võimaldab AMLA-l analüüsida piiriüleseid mustreid ja jagada infot finantsluureüksustega (FIU-dega).
Mida jälgida igapäevases äritegevuses ja piiriüleses äris?
Et vältida probleeme, nagu konto blokeerimine või viivitused, peaksid ettevõtjad jälgima järgmist:
- Igapäevane äri: Veenduge, et klientide ja partnerite andmed on ajakohased. Näiteks uuendage UBO-infot registrites ja pankades kohe, kui toimuvad muutused. Valmistage ette dokumendid nagu omanike tuvastamine, äriregistri väljavõtted ja finantsaruanded – need on vajalikud pankade hoolsuskontrolliks. Jälgige kõiki rahalisi kandeid, nende majanduslikku sisu. Sularahatehinguid: üle 10 000 euro summade puhul koguge järejepidevalt tõendeid.
- Piiriülene äri: Ühtne reeglite raamistik muudab piiriülese tegevuse lihtsamaks, kuid nõuab rangemat vastavust. Jälgige, et kõik ELi riikides tehtavad tehingud vastaksid AMLA juhistele, eriti krüptovarade või kõrgriski sektorites (nt finants- või kinnisvarateenused). Koostööpartnerite valikul kontrollige nende AML-vastavust, et vältida ahelreaktsioone. Näiteks kui tegutsete mitmes riigis, ühtlustage oma protsessid juba 2026. aastal, et olla valmis 2027. aasta ühtseteks reegliteks.
Soovitus väikeettevõtetele: viige ennast kurssi rahapesu nõuetega ja suunake meeskonna liikmed osalema AML koolitustel. Pidage meeles, et enamikul väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel ei ole tavaliselt spetsiaalset vastavuskontrolli (compliance) rolli, mis tähendab lisa paberitööd ja bürokraatiat juhtidele või raamatupidajatele. See võib esialgu tunduda koormavana, kuid aitab vältida ootamatuid takistusi, nagu mainekahju, trahvid või äritegevuse peatamine. Nii tagate sujuva äritegevuse ja olete valmis tulevasteks nõueteks.
