Kui viimati kontrollisite oma pangakonto turvaseadeid? Või mõtlesite, kes teie ettevõttes on ligipääs rahaülekannetele? Euroopa 2025. aasta märtsis avaldatud finantskuritegevuse raport toob kahjuks esile murelikke trende – finantskuriteod kasvavad kogu Euroopas “murettekitava kiirusega”, ja Eesti ei ole sellest arengust puutumata.
Nähtamatu oht meie keskel
SEB pettuste ennetuse vanemspetsialist Kätlin Kukk hoiatab: statistika näitab vaid “jäämäe tippu”, samas kui tegelik kahju ja ulatus jäävad suures osas varjatuks. Finantspettuste aastakasv ulatub 10–15 protsendini, ja Eestis hinnatakse rahapesu osakaaluks lausa 1,49% SKP-st.
“Kõik, mis numbriliselt positiivse poole peale jääb, on juba liiga palju,” rõhutab Kukk. Kuritegelik maailm on muutunud rahvusvahelisemaks, mis teeb olukorra märksa ohtlikumaks.
Rahamuulad – teadmatusest süüdlasteks
Üks kasvav probleem on nn “rahamuulade” kasutamine. Need on isikud, kes annavad oma pangakontod kurjategijate käsutusse või võtavad nende nimel sularaha välja. Tihti tehakse seda teadmatusest või majanduslikust hädast.
“Muulaks olemine ei ole süütu teenistus,” hoiatab Kukk. Karistatavus on tõsine ja võib inimeste elu rikuda, eriti kui nad ei mõista, millesse nad sattunud on. Kurjategijad värbavad muuladeks majanduslikult haavatavaid inimesi läbi suhtlusrakenduste, sotsiaalmeedia ja isegi tööportaalide.
Telefonipettuste uus laine
2025. aasta on olnud verstapost telefonipettuste valdkonnas – nüüd hakkavsid kõned tulema ka eesti keeles. Varem toimusid pettused peamiselt vene keeles, kuid nüüd on kurjategijad laiendanud oma tegevusvaldkonda.
Petturite kõnekeskused asuvad välisriikides, sageli väljaspool Euroopat. “Inimene on pettuste vaates alati nõrk koht,” selgitab Kukk. “Süsteemid järgivad reegleid, aga inimene eksib.”
Ettevõtete kasvav haavatavus
Pettuste iseloom on muutunud ka ärisektoris. Kui varem sekkuti e-kirjavahetusse ja muudeti arvenumbreid, siis nüüd rünnatakse ettevõtteid läbi töötajate, kellel on ligipääs firma kontodele – raamatupidajad, juhatuse liikmed ja teised.
Murelik on asjaolu, et Eesti ettevõtted ei kasuta piisavalt turvameetmeid. Aasta alguses oli vaid 37% äriklientidest seadnud internetipanka limiite.
Ettevõtete kaitseks soovitused:
Volituste läbimõtlemine: Andke juurdepääs ja õigused vastavalt tegelikele vajadustele. Mõtlege, kellele andate juurdepääsu ja millised õigused tal tegelikult vaja on.
Turvameetmed: Seadke internetipanka limiidid, võtke kasutusele mitmeastmeline kinnitamine ja kriitilistele maksetele lisakinnitaja.
Partnerite kontroll: Esimeste arvete puhul helistage partneriga otse ja kontrollige kontonumbri õigsust. Jälgige, kuhu riiki raha liigub.
Koolitus: “Teadlikkus on esimene ja kõige olulisem kaitse,” rõhutab Kukk.
Kes on kõige suuremas ohus?
Raport näitab, et kõige sagedamini langevad petturite haardesse üle 50-aastased inimesed. 65+ vanuserühm on eriti haavatav. Miks just nemad?
- Säästud ja vara: Keskealistel on sageli kogunenud sääste ja investeeringuid
- Kiirlaenude võimalus: Regulaarse sissetulekuga inimeste nimel saab kergesti kiirlaenu võtta
- Usaldavus: Eakamad inimesed usaldavad rohkem riigi või panga kõnesid
- Üksildus: Petturitega vestlemine võib pakkuda kontaktivajaduse rahuldamist
“Kurjategijad on mõelnud kõik detailid läbi – mis vanuserühmale milline lähenemine töötab. Mitte midagi ei jäeta juhuse hooleks,” selgitab eksperte.
Psühholoogiline mäng
Petturid mängivad oskuslikult inimeste emotsioonidega, kasutades ära nii ahnust kui ka hirmu. Nad tekitavad kiirusetunnet ja survet, et ohver ei jõuaks korralikult mõelda.
“See mõtteviis, et minuga seda ei juhtu, on absoluutselt vale,” hoiatab Kukk. “See võib olla ainult päevade küsimus, kui sulle helistatakse või pakutakse raha.”
Interneti hügieen – sinu isiklik kaitse
PIN2 reegel: PIN2 on sinu allkiri. Seda ei anta kunagi kellelegi, isegi mitte pereliikmetele. Kui keegi väljastpoolt seda küsib – vastus on alati “ei”.
Mõtlemisaeg: Kui võtate aega mõtlemiseks ja süvenemiseks, on ohvriks langemise tõenäosus oluliselt väiksem.
Kriitiline mõtlemine: Küsige endale: kes küsib, miks ta küsib ja kas see on üldse vajalik?
Kokkuvõte: vastutus algab meist
Finantskuritegevuse kasv Eestis ja Euroopas on tõsine probleem, mida ei saa alahinnata. Kuigi statistika näitab vaid jäämäe tippu, on kahjud märkimisväärsed ja ohustavad meie kõigi finantsturvalisust.
Kriitilise tähtsusega on teadlikkuse tõstmine, turvameetmete parandamine ning kriitiline mõtlemine kõigi kahtlaste pakkumiste puhul. Nagu Kätlin Kukk tabavalt kokku võtab: “Minu turvalisuse eest vastutan eelkõige mina ise.”
Ärge jääge ootama, et keegi teine teie turvalisuse eest hoolitseks. Alustage juba täna – kontrollige oma pangakonto seadeid, rääkige pereliikmetega ja ettevõttes pettuste ohtudest ja pidage meeles: kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, siis tõenäoliselt nii see ka on.
Allikas: European Financial Crime Report 2025 ja SEB pettuste ennetuse vanemspetsialisti Kätlin Kuke kommentaarid
